„Meie Ärivõrgustik on olnud aktiivne osaline Rail Baltica alastes diskussioonides. Heameel on tõdeda, et meie liikmeskond on kasvanud 26. liikmeni. Sellel aastal lõpetasime edukalt ka Euroopa Liidu finantseeritud projekti, mille eesmärgiks oli Rail Balticaga seotud ärivõimaluste kaardistamine, RB ärivõrgustiku arendamine Balti riikides, Soomes ja Poolas ning samuti vastava uuringu koostamine,“ sõnas Rail Baltica Business Network Estonia juhatuse liige, advokaadibüroo TRINITI partner Tõnis Tamme.
Aastakoosolek toimus seekord AS Nordecon ruumides. Kinnitati majandusaasta aruanne, samuti ka järgmise aasta eelarve ja tegevuskava. RB projekti sisulistest arengutest ja kavas olevatest avalikest hangetest andis ülevaate Rail Baltica Eesti üksuse tehnikadirektor, Anvar Salomets.
„Tänaseks on Rail Baltica raudtee projekteerimine alanud kõigis kolmes Balti riigis. Eesti puhul on projekteerimine jagatud kolmeks lõiguks. Esimene lõik Raplast Pärnuni, teine lõik Tallinn-Rapla ja kolmas lõik Pärnu ja Eesti-Läti piir,“ sõnas Salomets.
Salomets andis ka ülevaate nii Eestis RB trassiga seotud objektide ehituskavast, kui ka tähtsamate raudteetaristu objektide arendusfaasidest. „Nii Ülemiste ühisterminali, kui ka näiteks Pärnu reisiterminali põhiprojekteerimine peaks olema tehtud aastaks 2021,“ lisas Salomets.
Rail Baltica Eesti Ärivõrgustik (www.rbbn.ee) on asutatud 2015. aastal, eesmärgiga koondada Eesti ettevõtteid, kes on huvitatud Rail Balticaga seonduvatest ärivõimalustest. Ärivõrgustikus on tänaseks 26 liiget, viimasena liitus toetajaliikmena PROLOG – Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing.
