22. septembril toimus Euroopa transpordi ühe olulisema sündmuse Connecting Europe konverentsi raames Tallinnas Rail Baltic Business Networki kõrgetasemeline debatt „Rail Baltica – future railway for business“.
Kahepäevase transpordikonverentsi viimase üritusena toimunud debati vastu oli väga suur huvi ning toimumiskohana kasutatav kinosaal oli pilgeni täis – arutelu kuulas enam kui 130 inimest.
Rail Baltica äripotentsiaali üle arutlesid Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei, KÜHNE + NAGELi Eesti tegevjuht Claudio Richardson, endine Euroopa Komisjoni asepresident transpordi alal Siim Kallas, Rail Baltica tegevjuht Baiba Rubesa, Trieste sadama eriprojektide juht Alberto Cozzi ning Tallink Grupi kaubatranspordi juht Håkan Fagerstrom.
Konverentsi avakõne pidanud Henrik Hololei kinnitas oma täielikku usku Rail Baltica projekti ja selle vajalikkusesse. „Neile, kes pidevalt ohivad vähese kauba üle, tahan ma öelda, et kui ei ole infrastruktuuri, siis ei saa olla ka kaupu. Riigi kohustus on luua võimalusi ja vaadata tulevikku. Kui on võimalus, siis leidub kindlasti neid, kes asjad juhtuma panevad,“ ütles ta.
Rail Baltica tegevjuht Baiba Rubesa kirjeldas, et uus raudtee loob uusi ärivõimalusi mitmes valdkonnas – nii Baltimaade sisese kui ka Põhja-Lõuna ja Ida-Lääne suunal kauba liigutamisel, reisijateveos, aga ka tänu moodsatele multimodaalsetele sadamatele ja terminalidele. „Rail Baltica loob tõepoolest täiesti uue majanduskoridori,“ sõnas ta.
Claudio Richardson näeb Rail Baltica jaoks võimalusi ka Uuel Siiditeel. Tema hinnangul on vaid aja küsimus, mil Hiina kaup rongiga otse Põhja-Euroopasse jõuab. „Eesti on Uuele siiditeele regiooni parim võimalik sihtpunkt. Seda tänu geograafilisele asukohale, ühendustele ja lähiturgudele – lisaks Baltikumile ka Soome ja Rootsi,“ kirjeldas ta.
Tallinki kaubatranspordi juhi Håkan Fagerstromi sõnul on juba täna Via Baltical ehk Tšehhist Tallinnasse viival maanteel nii palju kaupa, et tekkimas on ummistus ja veoautojuhtide puudus. „See kaup vajab uut läbipääsuteed ja seal on Rail Baltical võimalus. Ma näen sellel tohutut potentsiaali, kuna ka Kaug-Idast tuleb juba rong otse Kesk-Euroopasse, mis tähendab, et kauba kogus sellel teel üha suureneb,“ ütles Fagerstrom. Küll aga lisas ta, et enne kui kopp pole maasse löödud, ei julge ükski ettevõtja Rail Balticaga reaalselt arvestada.
Mittetulundusühing Rail Baltic Business Network loodi, et anda ettevõtjatele parem võimalus kaasa rääkida uue Rail Baltica raudteega seonduvates küsimustes ning varakult kaasata äriringkondi Rail Baltica arendamisse ja seotud ärivõimaluste kaardistamisse.
