Riias 24.04 toimunud Rail Baltic Global Forum tõi välja hiigelprojekti kitsaskohad, kuid näitas, et uus raudtee tuleb ja on pikas perspektiivis osalevatele riikidele kasulik.
Tasuvusanalüüsi läbi viinud rahvusvaheline uuringufirma Ernst & Young tõi välja, et projekt on rahaliselt tasuv. Lisaks projekti rajamise maksumusele vajab see siiski ka riikidepoolset tuge esimesel viiel aastal ja edaspidi aastast 2048, kui on vaja suuremaid infrastruktuuri uuendusi.
Projekti kogumaksumuseks saab olema 5,8 miljardit eurot, selle sotsiaalmajanduslikud tulud on 16,22 miljardit eurot. Nende hulgas on näiteks sääst 3,27 miljardit õhusaaste vähenemisest, 3,02 miljardit kliimamuutuste leevendamisest, 2,87 miljardit ajavõit kaubaveol, 2,41 miljardit ajavõit reisijateveol, 2,38 miljardit sääst isiklikelt transpordikuludelt, 892 miljonit tulu turvalisuse parandamisest ja 843 miljonit müra vähendamiselt. Lisaks sellele on projektil hinnanguliselt täiendav SKT-d suurendav mõju väärtuses 2 miljardit eurot. Samuti tuleb pikemaajaliselt ehitustegevustest riigile tagasi käibemaksu osa, mis kahandab kokkuvõttes omaosalust ligi poole võrra algselt tehtavast investeeringust.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson märkis, et Rail Balticu projekt on rahaliselt tasuv ja majanduslikult elujõuline. “Uus tasuvusanalüüs kinnitab veelkord projekti majanduslikku teostatavust ja väga tulusat iseloomu, seades nõutavad ajakohased parameetrid projekti jätkuvale EL-i ja siseriiklikule kaasrahastamisele,” märkis minister.
Eeldades Euroopa Liidu poolset 85-protsendilist kaasfinantseeringut, peaks Eesti tasuma 5,8 miljardise kogumaksumusega projektis 268 miljonit, Läti 393 miljonit ja Leedu 493 miljonit eurot. Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini.
